Hommikul tunnevad nad end nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt väsinuna ja päevasele ajale on iseloomulik alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega. REM-une korduv katkemine on harva esinev primaarne insomnia, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. See häire seostub ebameeldivate unenägudega ning tingitud vältimisreaktsiooni tekkega, mille tulemusena kesknärvisüsteem reageerib uneperioodi (REM-une) algusele ärkamisega. Ebameeldivad unenäod võivad olla tingitud psühholoogilistest probleemidest. Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad inimesed und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste
magamine on organismi arengu käigus välja kujunenud vajadus, sest une ajal säästab inimene energiat ning ei vaja toitu. Füsioloogide arvates on uni oluline selleks, et keha saaks toota kasvuhormoone, mille abil organism taastub ja kasvab. (Uni ja unetus, 2001) 7 2. UNE PERIOODID Uneperioodid jagunevad kaheks, rahulikuks uneks ehk NREM uneks ja aktiivsemaks uneks ehk REM uneks. Need kaks uneperioodi jagunevad veel omakorda viieks staadiumiks, mis moodustavad ühe tervikliku unetsükli. 2.1. NREM uni Rahulik uni ehk NREM uni koosneb neljast faasist. Kaks esimest on pindmise une staadiumid. Ülejäänud kaks on aga sügava une staadiumid, millele käigus aju ja lihastoonuse aktiivsus raugeb täielikult. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.1. Esimene staadium Une esimene staadium on ülemineku faas ärkvelolekust uneseisundisse ja moodustab 5% kogu uneajast
annaabi.ee 
