Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast päeval värske ja väljapuhanuna. Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne. Kõige olulisem on magatud une kvaliteet. Unenorm muutub koos eaga väiksemaks, aga inimene ei taha seda endale tunnistada. Samaviisi muutub ka unevajadus, sest uni on seotud inimese füsioloogia ja anatoomiaga nagu kehakaalgi. Naisterahvad kurdavad küll rohkem, ei arvata, et nad oleksid rohkem unetud kui mehed. Unetus on täiesti üldinimlik probleem - ka erialakirjandusest loetu kinnitab seda. Patsientidega, kes on arsti poole pöördunud unehäiretega, on nii: uneaegsete
Meie päevane tegevus mõjutab öist und ja see omakorda päevast enesetunnet. Mida kauem on inimene ärkvel, seda pikemat und ta vajab ja mida pikem on uni, seda pikem võib olla ärkvelolek. (Uni... 2001: lk 4) Nii palju kui on inimesi, on ka une stereotüüpe, mis johtuvad geneetilisest eripärast ja harjumustest. Üldiselt ollakse seisukohal, et magada on vaja nii palju, et hommikul ärgates oleks hea enesetunne. Sellest kriteeriumist peaks lähtuma iga inimese individuaalne unenorm. Inimesi, kes saavad oma asjajamistega paremini hakkama päeva esimesel poolel, võib nimetada ,,lõokesteks". Nad lähevad varakult magama ja tõusevad samuti varakult. ,,Öökulli" tüüpi inimesed seevastu on aktiivsed ja tegusad õhtuti. Nad tõusevad hilja ja on kaua uimased, aga muutuvad õhtu lähenedes erksamaks ja töötavad hiliste õhtutundideni. Nii ühtesid kui teisi ,,sulelisi" arvatakse olevat 25%. Kolmanda grupi moodustavad ,,tuvid" ehk arütmikud paindlikud inimesed, kes
annaabi.ee 
