Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880- ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu – ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti. + Muusika roll ühiskonnas Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas. Ta korraldas töölistele ja vaestele mitmetel puhkudel tasuta kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: “See sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas – kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et… see on tee südamest südamesse. Kunst peab kuuluma rahvale!”
Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti. Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side. Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, "kui veab", avastamata harmooniate võimalused. Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas pikka aega unikaalne, ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid. Muusika roll ühiskonnas Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas
Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti. Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side. Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, "kui veab", avastamata harmooniate võimalused. Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas pikka aega unikaalne, ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid. Muusika roll ühiskonnas Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas