Luuletaja, jutukirjanik, ajakirjanik, näitekirjanik. 1870 rahvusliku teatri rajaja. Luuletusi&saksakeelseid tõlkeid hakkas kirjutama jubapärnus. Võimulilled-1866,esimene luule kogu. Emajõe ööbik-1866-romantiline, loodus, isamaa&tundeluule, lastele mõeldud eestikeelsed unelaulud. Kodu- mõtleb lapsepõlvest, Pärnu. Kaugelt koju tulles- isamaa on kõige parem koht- päike, emakeel jne. Mu isamaa nad olid matnud- kodu teema, pidas tähtsaks vabadust, kui eesti oli veel vaba. Ema süda- kõige suurem kaotus on ema kaotus. Kevad on sala tulnud- räägib kevade tulemise rõõmudest. Sügise mõtted- sügisest, kodu igatsusest. Üürike-kevad on kiire kaduma. Kaks selget silma- kahe inimese vahel olev armastus. Laulu kohus- laul Eestimaale kiituseks, Eesti
2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid
nälga ja tundma ennast kõrvalejäetuna. Tihtipeale olen ma mõelnud, et kuidas tänavalapsed suudavad vastu panna näljale, külmale ja vägivallale? Kindlasti paljudel neist ei ole enam jõudu, et selle kõigega toime tulla. Mõned satuvad kuritegelikule teele varastamine, röövimine või peidavad oma mure alkoholi. Tänavalastel on kohutavalt karm elu, nad on justkui eluheidikud, kes on jäänud aja hammasrataste vahele. Neil paljudel on jäänud kuulamata oma unelaulud, tundmata lapserõõmud ja teadmata muinasjutud. Nad tahavad ise rääkida kõigest sellest, mis on neil seljataga, justkui lootes seda kõike endast maha raputada. Linnades olen näinud, kuidas nad kerjavad tänavatel raha. Olen kuulnud, et nad elavad vanades mahajäätud majades, lagunenud puukuurides, kraavides, sildade all või koguni maaalustes soojatrassi torudel. See on kurb. Ma sooviksin, et riik peaks rohkem tähelepanu pöörama tänavalastele. Nii lihtne on öelda, et
annaabi.ee 
