metoodikat, millel on ka ülddidaktiline väärtus. Üksikasjalikult on käsitletud aktiivset vaatlust looduses, katsete korraldamist ning probleemülesannete esitamist. Erit tähelepanuväärne on, et loodusõpetuse sisu kujundamiseks on esile toodud printsiip, mille kohaselt põhilist ja üldist tuleb õpetada loodusteaduste seisukohalt. Kasutada tuleks lapsele kõige lahedasemaid näiteid. (Eisner 1985: 22) Väga oluliseks pean rahvajutte, -luulet ja laule. Ideaalne on unejuttudena kasutada rahvajutte ning liikumise tunnis teha rahvalaulude saatel temaatilisi tantse. Rahvalooming misstahes vormis- jutt, mäng, laul- on juba oma olemuselt sünkreetiline. Rahvajuttude jutustamine, koos arendamine, läbimängimine õpetab tekste meelde jätma ja mõistma. Need lapsed, kes on saanud piisavalt etendada rahvajutte ja osaleda rahvamängudes, saavad hiljem hõlpsasti hakkama ilmeka lugemisega. Rahvajuttude ja laulude esitamine õpetab last osalema dialoogis, mis on aluseks
Jah, Raamatu esikaas on minu arvates ilus ja kutsuv. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on palju erinevaid muinasjutte erinevatest maadest. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on kindlasti õpetlik, sest seal sees on muinasjutud. Minu arvates, on juttude sõnastus ka arusaadav. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Vastavalt teemale, saab valida ka muinasjutu. Jällegi, kasutada ka unejuttudena. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud igas vanuses lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Jah, sest raamatus on huvitavad muinasjutud. Mäletan, et ka seda raamatut uurisin ma kooli või lasteaia ealisena palju. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib selle raamatu kujundus, sest ta ei ole siuke, nagu teised muinasjutu raamatud. Tekstide vahele on pandud väiksemaid pilte