idealismiga. · "Loodus peab olema nähtav vaim, vaim aga nähtamatu loodus. Niisiis siin vaimu absoluutses identsuses meis ja looduses väljaspool meid, peab see probleem, kuidas on võimalik loodus väljaspool meid, lahenduma." · "Loodus on teadvusetu vaimsus, ja vaimsus on teadlik loodus." Teoses "Transtsendentse idealismi süsteem" (1800) vaatles ta eneseteadvust kui teadmiste ülimat printsiipi. Eneseteadvus produtseerib nii iseenda ja mitteteadlikult (unbewusst) objektide maailma. Mina kui subjekt on identne Mina kui objektiga, muutes seda mõteldes objektiks. · "Mina ei ole midagi muud kui iseennast objektiks muutev produtseerimine." Oma loodusfilosoofias oli loodus kui subjekt tema jaoks absoluutne produktiivsus, loodus kui objekt paljas produkt. Kui oleks vaid puhas produktiivsus, siis ei sünniks midagi kindlat. Selletõttu peab olema mingi vastujõud või takistus, milles lähtuvad vormingud.
Kas Rooma langemist ei põhjustanud vanadest jumalatest lahtiütlemine ja kristluse vastuvõtmine? Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest (1raamat=1rull=u.30lk). Rooma langes isekuse ja kombetuse tõttu. Mõlemad teosed kujundavad Euroopa kultuuri. Vene keelde on "Confessionest" 5 korda tõlgitud. Ainulaadne pihtimus, sügav sisemaailma vaatlus. Keskseks teemaks hingesügavused. Suurem psühholoogiline teravus. Kriitika ainult maski tagant. Jõuab valdkonnani, mida me ei tea (Unbewusst). Suur lause tunnetuste keskele: "Credo, ut intelliges, intelliga, ut credas" (Usun, et mõista, tunnetan, et uskuda). Suurtel pöördelistel hetkedel on jõutud isikutunnetuseni (Sokrates, Descartes). Usk on Augustinusele valgustav jõud. Teine silmapaistev printsiip: "Beate certe omnes vivere volumnus" (Kindlasti tahame kõik õnnelikult elada). Vana igatsus õnne järele (juba epikuurlastel oli eudaimonism). Õnne otsides otsime kõrgemat headust - summum bonum.
annaabi.ee 
