üksikindiviidide asemel silmas pidada indiviidide järjestatud paare, kolmekohaliste puhul indiviidide järjestatud kolmikuid jne. TRADITSIOONILISEST LOOGIKAST UNAARSETE PREDIKAATIDE ABIL Traditsioonilise loogika kategoorilisi väiteid saab esitada predikaatarvutuse keeles, rakendades sobivalt defineeritud unaarsete predikaatide indiviidimuutujatele üldisus- või olemasolukvantorit või kvantori eitust (negatsiooni). Selle alalõigu näidetes on juttu vaid unaarsetest (ühekohalistest) predikaatidest. Unaarset predikaati käsitletakse sageli kui indiviidile omaduse omistamist. Kui tahame olla täpses kooskõlas traditsioonilise loogikaga, siis peame nõudma, et indiviidide hulk ei oleks tühi. See vastab Aristotelese arusaamale, et peab olema vähemalt üks objekt, mida saab subjekti alla viia (subsumeerida). Ent kui tõlgendada traditsioonilist loogikat Boole’i eeskujul, ei postuleeri üldine väide subjekti
üksikindiviidide asemel silmas pidada indiviidide järjestatud paare, kolmekohaliste puhul indiviidide järjestatud kolmikuid jne. TRADITSIOONILISEST LOOGIKAST UNAARSETE PREDIKAATIDE ABIL Traditsioonilise loogika kategoorilisi väiteid saab esitada predikaatarvutuse keeles, rakendades sobivalt defineeritud unaarsete predikaatide indiviidimuutujatele üldisus- või olemasolukvantorit või kvantori eitust (negatsiooni). Selle alalõigu näidetes on juttu vaid unaarsetest (ühekohalistest) predikaatidest. Unaarset predikaati käsitletakse sageli kui indiviidile omaduse omistamist. Kui tahame olla täpses kooskõlas traditsioonilise loogikaga, siis peame nõudma, et indiviidide hulk ei oleks tühi. See vastab Aristotelese arusaamale, et peab olema vähemalt üks objekt, mida saab subjekti alla viia (subsumeerida). Ent kui tõlgendada traditsioonilist loogikat Boole'i eeskujul, ei postuleeri üldine väide subjekti
annaabi.ee 
