peaministri Uluotsaga, taotlema rahvusväeosade loomist, lootuses, et kui suurvõimud on ära kurnatud, saame ise oma saatust määrata. Loodi Eesti Leegion, mis võitles saksa rahvusvaheliste väeosade relva-SS mundris. Sinna koondus vabatahtlik k e, kuid enam ik värvati mobilisatsiooni kaudu. Niisiis olime olukorras, kus eesti mehed võitlesid mõlemal poolel. 1944. aasta al g ul, kui Leningradi rinne kokku varises, kaitses Eesti Leegion vapralt meie idapiiri mitmekordse üleolekuga P unaarmee vastu kuni septembrini, mil S aksa ülemjuhatus otsustas rinnet tagasi tõmmata ja Eesti loovutada. Mind tabas mobilisatsioon 1944 . suvel ja minust sai noorte lennuväe abiteenistuslaste hooldusohvitser. Seekord mobilisatsioonist ei olnud pääsu ega ka kõrval e hoidmise tahtmist. Kommunismiterror, küüditamine ja Tallinna pommitamine oli igal meeles ja olime valmis võitlema kas või vanakuradi endaga, nii kaua kui see vaid võitle b kommunismi vastu.
● 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu – Barbarossa plaan. Rahvakomissaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. ● Saksa armee hõivas 1941.a. sügiseks suure osa NSVLiidu Euroopa osast, sealhulgas Baltimaad, vt atlas kaart 142, lk 82 ● Rünnak rauges 1941.a. sügiseks – ei suudetud vallutada L eningradi, algas blokaad ● Detsembri alguseks olid saksa väed jõudnud Moskva alla, P unaarmee suutis alustada pealetungi – saksa vägede esimene kaotus, sest: ● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised ● Vene alade muda, pakane ● Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased ● toodi abiväed Kaug-Idast USA sõtta astumine 7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail – Pearl Harbori Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud ● Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942
annaabi.ee 
