semiootilise aktiivsuse kui nähtuste suhteid Semiotiseerunud aine sisaldab mudelite jälgi ja kehastusi, millel on suur potentsiaal aktiveeruda uutes (sh probleemsetes) semioosiprotsessides nii inimliigi kui teiste liikide puhul Semiotiseerumise mõiste seab küsimuse alla, kas me saame alati semiootiliste protsesside ja mittesemiootilise füüsilise maailma vahele nii ranget piiri tõmmata. Erimõisted: semiotsiid Inimese Umwelti ja semiosfääri arenemine toob paratamatult kaasa 0 ja 1 looduse vähenemise eluslooduses 2 looduse kasvamise arvelt. See protsess võib olla sageli võõrsemiootilise ruumi suhtes agressiivne ehk vallutav. Paleontoloog Ivar Puura mõiste semiotsiid, mida ta tõlgendab kui protsessi, mille käigus ,,kellegi pahatahtlikkuse või hoolimatuse tõttu hävitatakse kellegi teise jaoks tähendusrikkaid märke ja lugusid, röövides nii osa tema
uurimises Rahvusvaheliste seminaride seeria, millest võtsid osa väga tuntud kommunikatsiooniuurijad. Nende põhjal ilmunud kirjutistest ilmus kolm mahukat köidet, mis on Sebeoki poolt koostatud ja toimetatud. Sebeok: kunst loomadel (kuidas seotud keelepõhine ja keele-eelne kunst) Kuivõrd eri organismide organiseeritus erineb, tuleks neid ka uurida vastavalt erinevalt: Zoosemiootika sobilik kõigi loomade uurimiseks, neil on Umwelt. Fütosemiootika – taimed – pole Umwelti, ei suuda ümbritsevat keskkonda nii üksikuteks osadeks jaotada, kui loomad seda teevad Endosemiootika – molekulaarne tase, rakutase Seente puhul pole tsentraalset organiseeritud süsteemi, kuidas hajusas võrgustikus saab signaalide vahetamine toimuda. Omailm võib olla eetiliste otsuste aluseks. Morten Tønnessen – omailma üleminek ja omailma trajektoor – mõisted võimaldamaks kirjeldada nähtusi, kuidas elusolendi subjektiivne maailm muutub või areneb
annaabi.ee 
