Niimoodi võib põhja minna terve riik. Sellisel juhul tuleks kindlasti demokraatia hüljata ning võimu peaksid haarama need käputäis tarku, kes astuksid riigi etteotsa ja korraldaksid seda nii, et kõigil on hea elada. Teine miinus demokraatia juures on valimised. Tänapäeva ühiskonnas tahab iga poliitik, et valija just tema poolt hääletaks, selleks reklaamitakse ennast igal võimalikul viisil. Küll pannakse terve linn täis plakateid, ummistatakse postkast mõttetute paberilipakatega või jagatakse tasuta kartuleid. Võidab see, kes on suutnud ennast rohkem reklaamida, siin ei loe enam, kas ta lubadused ka kuidagi teostatavd on või mille arvelt seda tehakse. Minu arvates peaksid olema valimistel kõigil võrdse võimalused ning enese reklaam tuleks keelustada. Siis oleksid mingisugused võimalused pääseda riigi ladvikusse ka nendel, kelle rahakott ei ole nii paks.
Merevee rünnak Mereveega kokkupuutev betoon on avatud mitmetele degenereerivatele nähtustele. Teiste seas reaktsioonid merevee sooladega, pidev märgumine ja kuivamine, vee- erosioon ning lainete mõju ja ka külmumine ja uuesti sulamine. Tahke soola sisaldus merevees on ca 3,5% massist, millest 2% moodustavad klooriioonid ja 1,1% naatriumiioonid. Nende mõju sarnaneb sulfaatide protsessidele, ent erinevus seisneb selles, et merevee mõjul reaktsioonide käigus ummistatakse betooni poore ja muudetakse veelgi vastupidavamaks. Sadamaalad, kus märgamise tagajärjel toimub aktiivne aurustumine, rikastub keskkond sooladega. See võimendab aga lainetuse kulutavat tööd ja ka külmumist-sulamist. Seetõttu on need piirkonnad rohkem haavatavamad. Lahendus ei peitu aga madala veejuhtimisomadustega tsemendi kasutamises ja õigetes lisandites või asendusmaterjalides, sest degeneratsioon ei põhjusta hävitavaid tulemusi paljudes kliimades
kavatsuse tagajärg. Paljud patsiendid on õnnetuse hetkel alkoholi või uimastite mõju all. Sportsukeldujad, kes satuvad sukeldumise ajal õnnetusse, surevad uppumissurma mõne teise vee all ilmnenud keerulise probleemi tõttu. Tegelikke õnnetuse põhjusi ja võimalikke kaasnevaid vigastusi tuleb arvestada nii päästmise kui ka ravi käigus. Terminoloogia Uppumine (drowning) – pea sattumisel vedelikku (enamasti vette) ummistatakse hingamisteed, tulemuseks on surm hapnikupuuduse tõttu. Märg uppumine – vee aktiivne sissehingamine alumistesse hingamisteedesse. Kuiv uppumine – häälepaelte krambi (larüngospasmi) tõttu sulguvad õhukanalid ja nii jääb see kuni surma hetkeni. Vesi pääseb kopsu alles pärast seda. 606 Sekundaarne uppumine – kui esmane uppumisõnnetus elatakse esialgu üle, ei ole sugugi haruldane, et tekib raske kopsukahjustus ägeda respiratoorse distressi sündroomina (ARDS).