Täpsemalt asub Aafrika mandri idaosas. Suuruselt on Victoria teine mageveeline veekogu maailmas. Järv ise on liigivaene. Mis puutub taimestikku, siis võime rääkida harilikust vesihüatsindist, mis on antud järve ökosüsteemis võõrliik ja raskesti tõrjutav veeumbrohi ning sellega on kaasnenud palju probleeme. Vesihüatsint on veepeal hõljuv ning juured ei ulatu põhja vaid heljuvad vabalt soojas ja toitaineterikkas vees. Taim paljuneb kiiresti ja toob kaasa veekogu ummistamise, mis teeb lõpu laevaliiklusele ja soodustab veekogu soostumist. Järv on hinnatud kalapüügikoht, kus elab 170 liiki kirevahvenlasi troopikakalu. Järve sissetoodud Niiluse ahvena aktiivse elutegevuse käigus on välja surnud sajad väiksemad kalaliigid, sest Niiluse ahvena põhitoiduks on väiksemad kalad, samuti ka plankton ja teolised. Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud, kellest tuntuim on Flamingo. Toiduks on flamingodel
Paaritumine algab vee temperatuuri langemisel umbes 10 kraadini. Kui vee temperatuuri hoitakse kasvanduses pidevalt kõrgel, on vähi paljunemine takistatud. Intensiivkasvatuse korral soojas vees suureneb vähkide suremus paljunemisea saabumisel. Nähtavasti ütleb nende sisemine bioloogiline kell, et peaks saabuma jahe periood, mis on vajalik paljunemiseks. Hõljuvained Hõljuvained häirivad vähkide elutegevust eeskätt lõpuste ummistamise teel. Vähene savihägu ei häiri veel vähi elutegevust, kuid kõrge hõljuvainete sisaldus saastab veekogu põhja ja ummistab vähi varjepaiku. Kui sade sisaldab ka palju hapnikku tarbivat orgaanilist ainet, on tema kahjustav või häiriv toime vee hapnikusisalduse vähenemise ja vähi lõpuste ummistumise tõttu suurem. 9 Hapnikusisaldus Eduka vähikasvatuse nurgakiviks on vee piisav hapnikusisaldus. Hapnikupuuduses hukkuvad vähid kiiresti