äriseadustikus. Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, kui seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused, kuid need ei tohi olla seadusega vastuolus. Vastuolu korral kohaldatakse seaduses sätestatut. Üldiselt jäetakse põhikiri väga üldiseks ning praktikas on saanud tavaks osanike lepingu sõlmimine, mis sätestab täpsemalt osanike vahelised suhted, häälteenamuse nõuded näiteks ettevõtte osade võõrandamise korral, kasumi jaotamise korral jne. Eesmärk on võimalike ummikseisude kiire ja õiglane lahendamine ning konkreetsete osanike huvide kaitsmine. Soovituslik on osanike lepingu punkte kirjeldada põhikirjas, sest ainult põhikiri on aluseks äriregistri kannetele, mis on kehtivad kolmandate isikute suhtes. Omanikevaheline leping sätestab (Allikas: Jürgen Valter, Rimess OÜ): · ühingu ja selle omanike eesmärgid, · ühingu juhtimis- ja järelevalveorganite struktuuri, · reinvesteerimise ja kasumijaotamise põhimõtted,
1. Ettevalmistus. Määratletakse probleem. Enne vastasleeriga kohtumist selgitatakse välja, milline tulemus on enda jaoks parim, milline veel vastuvõetav ning milline oleks kõige kehvem lahendus. Läbirääkimiste vaheajal ettevalmistused jätkuvad otsitakse infot ja arutletakse võimalike variantide üle. 2. Arutelu. Mõlemad osapooled püüavad mõista probleemi tervikuna. Esitatakse oma nägemus olukorrast, lähtudes mõlema poole huvidest ja vajadustest vahetatakse infot. Ummikseisude lahendamiseks esitatakse täiendavaid küsimusi teise osapoole huvide kohta ja selgitatakse oma seisukohti. 3. Ettepanek ja vastuettepanek. Pakutakse alternatiivseid lahendusi. Üks osapool esitab pakkumise või palve. Teine pool teeb vastupakkumise. Seda protsessi korratakse mitu korda. Vahepeal võidakse arutleda või võtta mõtlemisaega. Uute ettepanekute ja vastuettepanekute tingimused lähenevad üha teineteisele. 4. Kokkulepe ja lahkarvamus. Alternatiive hinnatakse ja selekteeritakse
annaabi.ee 
