(1.8) Kirjutis (1.6) ning kirjutised (1.7) ja (1.8) on samav¨a¨arsed. 7 Definitsioon 1.10. Ruutmaatriksit a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n ................... an1 an2 . . . ann nimetatakse s¨ ummeetriliseks (kalds¨ ummeetriliseks), kui A = A (A = -A). (1.9) Kasutades valemeid (1.7) ja (1.8), saame tingimused (1.9) kirja panna ka maatriksi elementide abil. Me saame vastavalt A = A aij = aji , i, j Nn ja A = -A aij = -aji , i, j Nn . (1.10) Kalds¨ ummeetrilise maatriksi korral valemist (1.10) me i = j korral saame
(1.8) Kirjutis (1.6) ning kirjutised (1.7) ja (1.8) on samav¨a¨arsed. 7 Definitsioon 1.10. Ruutmaatriksit a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n ................... an1 an2 . . . ann nimetatakse s¨ ummeetriliseks (kalds¨ ummeetriliseks), kui A = A (A = −A). (1.9) Kasutades valemeid (1.7) ja (1.8), saame tingimused (1.9) kirja panna ka maatriksi elementide abil. Me saame vastavalt A = A ⇐⇒ aij = aji , ∀ i, j ∈ Nn ja A = −A ⇐⇒ aij = −aji , ∀ i, j ∈ Nn . (1.10) Kalds¨ ummeetrilise maatriksi korral valemist (1.10) me i = j korral saame
aT = a = (1, 2, 3, 4) Mat1 × 4 3 Mat4 × 1 4 (aT )T = (1, 2, 3, 4) = a Mat1 × 4 12 II. Maatriksarvutus 4.2 Su ¨ mmeetria ja antisu ¨ mmeetria Maatriksit A nimetatakse s¨ummeetriliseks, kui AT = A, ning an- ummeetriliseks, kui AT = -A. tis¨ T¨ ahelepanek Nii s¨ ummeetrilised kui ka antis¨ ummeetrilised maatriksid on ruut- maatriksid. Antis¨ ummeetrilise maatriksi peadiagonaalil asetsevad nullid. N¨ aide Selles n¨aites on A s¨ ummeetriline ja B antis¨ ummeetriline maatriks
annaabi.ee 
