p,k,t,s,f häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe. indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi, keldi, balti aga ka indoiraani ja armeenia. i-umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen kuningas, kus ku-nin-gas sõna teise silbi i ei ole mõjutanud esimese silbi u’d, mis on jäänud tagavokaaliks. Vanainglise ja saksa keeles on vastavalt muutunud y(ü)-ks (cyning) ja ö-ks (König) kirjakeel – Kirjakeel on suulise keele vastand, see keel, mida pannakse kirja. Sellel on kindel vorm ja reeglid
will would Mitte-modaalverb wissen wissen/ weiβ/ wissen/ wusste/ - / gewusst Omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis – Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: lång, längre, längst, kusjuures keskvõrde moodustamisel kasutatakse tihti umlauti. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god vän a good friend ja min goda vän my good friend. Supletiivsus – e. Tüveasendus kui ühel sõnaparadigmal on erinevad juured. Supletiivsed verbid on näiteks be was were been/ sum esse fui/ sein war gewesen. been ’olema’ ja go went gone ’minema’ Verbi go puhul esineb teine tüvi vormis went. Huvitav on märkida, et went on ebareeglipärane nõrk
annaabi.ee 
