termokaameras. Vismutitega saab keemiaohu puhul tekitada ennetava veepilve ja samuti reostunud teki pesuks kasutada. Laeva relvasüsteeme juhib TACTICOS (tactical information and command system), mis teeb koostööd radarite ja muude sensoritega (sonar, ESM, EPM). Tänu radaritele suudab Hamina klassi laev jälgida 200 km õhuruumi, lisaks suudab 14 km raadiuses hoida ja jälgida kuni kaheksat õhus lendavat objekti. Õhutõrje rakettideks kasutavad soomlased Lõuna-Aafrika päritolu rakette Umkhonto-IR SAM. Laevavastasteks rakettideks on RBS Mk3 SSM, mis suudavad sihtmärgi hävitada 100 km kauguselt. Laeva lähikaitseks saab kasutada 57 mm Boforsi kahurit. Lisaks on ka lähikaitse relvadeks nn "soft kill", mis jaguneb kaheks: peegelaganad ja säraküünlad. Kõigele lisaks on veel miiniveeskamis (k.a. süvaveepommid) võimekus, mida hõlbustavad paigaldatavad rööpad.4 Koos Hamina klassi laevadega on raketi eskadronis Hamina eelkäija Rauma klassi raketipaat (FAC, 4 tk)
Selles kehtestati erakorraline seisukord, mis ei piirdunud ainult sellega, et keelustati mustanahaliste ja värviliste poliitilised organisatsioonid, vaid võeti vastu ka seadus, mille kohaselt võis inimesi arreteerida ja hoida vanglas kuni 6 kuud ilma süüdistust esitamata. Ühtlasi võeti vastu keelatud kirjanduse nimekiri, kus oli 20 000 sissekannet. Juba 1961. a loodi Rahvuskongressi ja kommunistliku partei osavõtul illegaalne võitlusorganisatsioon Rahvuse Oda ehk Umkhonto we Sizwe, mida juhtis Nelson Mandela. Tegu oli vägivaldse organisatsiooniga, mis korraldas 1960. a mitmeid relvastatud väljaastumisi. Selle esimene väljaastumine toimus 16. detsembril 1961. a – Verejõe lahingu aastapäev. 1963. a vangistatakse aga Mandela, kes mõistetakse koos mitme kaaslasega eluks ajaks vangi, millest ta kandis 27 aastat karistust. Pärast tema vangistamist Rahvuse Oda tegevus aktiviseerus: korraldati terroriakte sõjaväebaaside ja politseijaoskondade vastu. 1970