eestlane ei peaks seda väljanäitama ja veel hullem kui hakkatakse kadedusest mingeid lolluseid korraldama teisele inimesele. Tõeline eestlane peaks veel oma isamaad austama, ei tohiks seda ise rikkuda, igasuguste liiksete kaevandamisetega, siis peaks metsa ja teede äärsed prügist puhtana hoidma ja ei tohiks lasta igasugustel matsidele Eestisse räuskama tulla. Mis ma selle räuskamise all mõtlen? Nimelt seda, et umbvenelased elavad Eestis ja teevad Eesti riigi võimu ja eluolusid maha teiste rahvaste ees. Minu meelest tuleks kõik umbvenelased saata rongiga venemaale, nagu seda tegid venelased eestlastega, kes Siberisse küüditati. Muidugi ei käi see vanamutikeste kohta, kes ei oska Eesti keelt ja nad juba nii vanad, et see õppimine olekski raske , aga samas nad on Eestis elamisega rahul ja ei vingu näiteks Ansipi kallal. Aga kui sa oled seal 15-25 aastane nolk, kes ei ole ise veneaega näinud või olid alles
Kehtestati konstitutsiooniline monarhia. Revolutsioon lõppes lüüasaamisega. Tsaar jäi kukutamata. Sündmusi Eestis. 16. okt Eestis Tallinnas tulistati rahumeelset tööliste kogunemist. 17. okt manifestiga võisid ka eestlased saata oma saadikuid riigiduumasse. Eestis asutas esimese erakonna Jaan Tõnisson. Baltikumis lubati rajada emakeelseid erakoole. 1906. a rajati praegune Miina Härma nim gümnaasium. Algkooli 1. ja 2. klassis kehtis emakeelne õpetus. Umbvenelased ei saanud enam koolis õpetada. Stolõpini reformid. Stolõpin (1862 1911) Stolõpini eluloost: Pjotr Arkadjevits Stolõpin sündis 1862. aastal Moskva lähedal Serednikovos (seal asub nüüd Lermontovi memoriaal). Stolõpini vanaisa ja Lermontovi vanaema olid õde-venda. Pjotr Stolõpin lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 40- aastaselt sai temast Grodno kuberner, aasta pärast määrati ta Saraatovi kuberneriks. Tal oli 4 tütart ja poeg. 1906
3.jaanuar. 1920 kehtestati relvarahu. 2.veb.1920 Tartu rahu leping lõpetas Vabadussõja . Surma sai 3600 eestlast + 14 000 haavatud. Pilet nr. 7; (2) Venestamiseks nimetatakse vene keele ja meel peale surumine, mis sai alguse 1881.a. Hariduse muutused: 1)õppetöö vene keeles(v.a. usuõpetus). 2)venelastest õpetajad. 3)Tartu Ülikoolis õppetöö vene keeles. Ülikool nimetati ümber Jurjevi ülikooliks. Õppejõududeks umbvenelased. Usuelu muutused: 1)vene õigeusu pealesurumine luteriusu asemel. 2)õigeusu kirikute ehitamine. Aleksander Nevski katedral Toompeal , Pühtitsa klooster ja Kuremäe klooster Asjaajamises:1)vene keel ametiasutusted ja kohtupidamises 2)ametnike vallandamine, asemele umbkeelsed venelased. Esimene raudtee Eestis ehitati 1870.a. , marsuudil Peterburg-Narva- Rakvere- Tallinn-Paldiski. Raudtee olemasolu andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd parem toorainega varustada
annaabi.ee 
