jaoks tõesed. On juhtumeid, kus kahtlus ei ole mõistlik või see tundub loogiliselt võimatu. Kahtlemine nõuab konkreetset põhjust selleks. Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist. Paljugi, mida inimesed enda arvates teavad, nad tegelikult usuvad. Samas ei nähta põhjust neid asju kontrollida, sest sel juhul ei tulekski sellele lõppu. Usule ei ole õigustust, kuid sellel peab olema veenev alus. Ka mõistlikul umbusul peab olema alus, on ju asju, mida mõistlikud inimesed usuvad. Ka lause ,,ma tean" eeldab tihti seda, et mõistlikud inimesed selle all midagi tõe pähe võtavad. Mõistlikud inimesed usuvad asju, mida pole mõtet enam ja iga kord kontrollida. Näiteks käte olemasolu hommikul tõustes või seda, et maakera ikka veel ümmargune on. Antud lause väljendab sellisel juhul valmisolekut teatavaid asju uskuda.
Wittgenstein juurdleb aga selle üle, kas sõnad ikka alati tõesed on, sest muutuvates keelemängudes muutuvad ka sõnade tähendused. On olemas lauseid, milles kahtlemiseks ei tundu tõesti olevat põhjust. Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Mõistlikul umbusul peab olema Wittgensteini arvates alus, sest on asju, mida mõistlikud inimesed usuvad. 7 "Filosoofilised uurimused" Ludwig Wittgensteini kolmas tähtsaim teos on "Philosophische Untersuchungen" ehk "Filosoofilised uurimused". Autor töötas raamatu kallal mitu aastat. Teost peetakse paljude poolt 20. sajandi üheks tähtsaimaks ja mõjukamaks filosoofiliseks teoseks.
On juhtumeid, kus kahtlus ei ole mõistlik või see tundub loogiliselt võimatu. Kahtlemine nõuab konkreetset põhjust selleks. Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist. Paljugi, mida inimesed enda arvates teavad, nad tegelikult usuvad. Samas ei nähta põhjust neid asju kontrollida, sest sel juhul ei tulekski sellele lõppu. Usule ei ole õigustust, kuid sellel peab olema veenev alus. Ka mõistlikul umbusul peab olema alus, on ju asju, mida mõistlikud inimesed usuvad. Ka lause ,,ma tean" eeldab tihti seda, et mõistlikud inimesed selle all midagi tõe pähe võtavad. Mõistlikud inimesed usuvad asju, mida pole mõtet enam ja iga kord kontrollida. Näiteks käte olemasolu hommikul tõustes või seda, et maakera ikka veel ümmargune on. Antud lause väljendab sellisel juhul valmisolekut teatavaid asju uskuda.
annaabi.ee 
