Elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all ning lahinguväli kaetud laipadega, on raske ning väsitav. Igapäevaselt näeb ta, kuidas tema rindekaaslased ja sõbrad surevad või raskeid kaotusi kannavad, see hävitab ta sisemiselt, muudab loomaks. Ta õpib, kuidas tunded alla suruda, instinktiivselt reageerida, et mitte mõistust kaotada ning eluga pääseda. Iga päev võib olla viimane. Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks, kättemaksuhimulisteks, jõhkrateks – ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka.“ Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Teose tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal, mille käigus hukkus miljoneid inimesi. Raamatu alguses oli sõtta minek vabatahtlik, kuid siiski mängiti meeste südametunnistusega: oma kodumaad oli vaja kaitsta ning rohkem maid vallutada. Raamatu arenedes jääb aga mehi aina vähemaks ning juurde pole samuti kuskilt võtta
slaavlastega. Selle kõrval peavad eestlased oma rahvuslikeks omadusteks kainust ja rahumeelsust, mis võib aga välismaalastele välja paista kui tuimus ja ükskõiksus. Negatiivseteks iseloomujoonteks peetakse aga kadedust ja ,,ärapanemistahet"20. USA rahvusliku vananemise uurimuse instituudis tehtud uuringu järgi, milles osales 49 erinevat riiki peavad eestlased end ise väheaktiivseteks, alalhoidlikuteks ja umbusklikeks, kuid samas väga töökateks. Kuid kui vaadata inimestele antud isiksusehinnanguid, siis on eestlased üsna kõrgel kohal ekstravertsuse ja emotsionaalse stabiilsuse teljel. Seega on Eesti puhul põhjust arvata, et stereotüübid ei ole kujunenud objektiivselt. Kõige realistlikum on, et eestlase stereotüüp on tekkinud vastandusest Eesti kõige suuremale naabrile- venemaale. Ja ka 18 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/stereotbid.html 19
annaabi.ee 
