päevakorda (üldjuhul isegi samal päeval). Valitsus kukub siis, kui tema vastu on koosseisu enamus (51 häält), samas saab valitsus ametisse, kui Riigikogus on poolthääli rohkem. Kui valitsus kukub, on peaministril võimalus pöörduda presidendi poole, et viimane kuulutaks välja erakorralised valimised. Presidendil on kaks võimalust: kas kuulutab välja või ei kuuluta, kusjuures, ta ei pea oma otsust motiveerima. Senised umbusaldused: 1. Laar 93 rublaskandaal, vastuhääli oli 21 2. Laar 94 Isamaast eraldusid konservatiivid, Riigikogus oli Isamaal vähem toetajaid ja Laar lahkus ametist 61 umbusaldushäälega. 3. Vähi veebruar 97 ajendiks korteriskandaal, Vähi erastas 1993 Tallinna volikogu esimehena ühe korteri oma tütrele, vastuhääli tuli 45, poolthääli 41. Veidi aja pärast lahkus Vähi ise 4. Laar 01 tuli välja märkilaskmisskandaal. Sai 43 vastuhäält
Suuresti tänu proportsionaalsele valimissüsteemile on Riigikogu koosseis olnud erakondlikult võrdlemisi kirev ning alates 1992. aastast ei ole ühelgi juhul suudetud moodustada ainuparteilist valitsust. Kõik taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsused on olnud koalitsioonivalitsused (ka vähemusvalitsused). Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu moodustamisel 2) Kui Riigikogu avaldab umbusaldust Umbusaldused peaministrile Peaminister Aeg Poolthääli Tulemus Mart Laar 15. nov 1993 21 Peaminister jäi ametisse Mart Laar 26. sept 1994 60 Peaminister lahkus ametist Tiit Vähi 10. veebr 1997 45 Peaminister jäi ametisse 3) Riigikogu ei võta vastu eelnõud, mille on valitsus sidunud usaldusküsimusega 4) Peaministri tagasiastumise või surma korral
annaabi.ee 
