|x - a| < , ja x ei asetse a-st vasakul, st x a. Suuruse l~opmatus u ¨mbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M, ), kus M > 0. Arv x kuulub l~opmatuse u ¨mbrusesse (M, ) siis ja ainult siis, kui x > M. Suuruse miinus l~opmatus u ¨mbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-, -M ), kus M > 0. Arv x kuulub miinus l~opmatuse u ¨mbrusesse (-, -M ) siis ja ainult siis, kui x < -M . ¨ Umbrusi kasutatakse piirprotsesside defineerimisel. Suurus x l¨ aheneb arvule a, kui ta liigub j¨ arjest l¨ ahemale arvule a, st satub arvu a u¨mbrusesse j¨ arjest v¨ aiksema raadiusega . Suurus x l¨ aheneb l~ opmatusele, kui ta asub j¨
|x - a| < , ja x ei asetse a-st vasakul, st x a. Suuruse l~opmatus u ¨mbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M, ), kus M > 0. Arv x kuulub l~opmatuse u ¨mbrusesse (M, ) siis ja ainult siis, kui x > M. Suuruse miinus l~opmatus u ¨mbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-, -M ), kus M > 0. Arv x kuulub miinus l~opmatuse u ¨mbrusesse (-, -M ) siis ja ainult siis, kui x < -M . ¨ Umbrusi kasutatakse piirprotsesside defineerimisel. Suurus x l¨ aheneb arvule a, kui ta liigub j¨ arjest l¨ ahemale arvule a, st satub arvu a u ¨mbrusesse j¨ arjest v¨ aiksema raadiusega . Suurus x l¨ aheneb l~ opmatusele, kui ta asub j¨ arjest l¨