KAER suurimad tootajad:venemaa,kanada,poola,usa Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides
Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvpinnalt (541.000 km) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Kaer- ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja tervavili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60-100cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Harilik kaer pärineb arvatavasti Lähis-Idas viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu-ja odra. · Punumise materjalid Kuiv õlg- habras materjal ja urduv, kui kui meie teda leotame, siis ta muutub pehmeks, painduvaks ja peale kuivamist säilitab antud vormi. Punumiseks kasutatakse rukkiõlgi. Rukkiõlg tõuseb esile oma pikkuse ja tugevuse poolest. Nisuõlest saab ka punuda ilusaid asju , aga ta on lühem ja pakseb rukkiõlest. Odraõlg ja kaeraõlg on väga pehmed ja kollakad värvi
Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada. Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatamine Kliimatingimused Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas. Kaer suudab taluda erinevat õhutemperatuuri ning -niiskust, sõltuvalt konkreetsest sordist,