omastatakse paremini ammooniumlämmastikku, varakevadel). 7. Mulla õhustatus õhuvaeses mullas on taimede normaalne toitumine häiritud. Enamik toitaineid omastatakse hapendunud ühenditena normaalses mullas. Õhuvaeses mullas on takistatud orgaanilise aine lagundamine ja õhulämmastiku omastamine. 6 8. Umbrohtumine Kui on umbrohuta, siis on parema konkurentsivõimega, karastatud, suudavad kiiremini toitaineid omastada. Kõiki protsesse mullas mõjutab orgaanilise aine lagunemisel tekkiv energia st. tuleks mulda anda juurde orgaanilist ainet. MULLA HAPPELISUS JA HAPPELISTE MULDADE LUPJAMINE Osvald Hallik - "Ligi 40% meie muldadest on happelise reaktsiooniga". Miks? karbonaadivaesus. Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti, Peipsi äärsed alad vajavad lupjamist. Mullad hapestuvad aja jooksul taas.
lehtede riisumisest. Puud vajavad juurdumiseks kastmist ning väetamist. Värskelt istutatuid puid tuleb pidevalt kasta, eriti juhul kui nad on istutatud liivasesse mulda. Värskelt istutatud puud vajavad väetist. Puid tuleb väetada kevadel. Maapinnale lagunenud orgaaniline materjal tuleb multsida. Orgaaniline mults laotatakse maha, et vähendada umbrohtumist. Multsi uuendatakse kevadel. Puu võra alumine pind tuleks hoida umbrohuta (L. Jääts, M. Laane, A. Ruut 2003). Enamikk puid on vaja aeg-ajalt lõigata, et eemaldada surnud ja vigastatud oksad. Harilik kuldvihm ei talu suuri oksalõikamisi, ära võib lõigata ainult kuivanud ja katkised oksad. Kui hilineda võrsete lõikamisega, siis ei pruugi uued võrsed ennem talve puituda ning külmuvad. Õitsenud oksad lõigatakse ära peale õitsemist, oksi harvendatakse kuid ei kärbita.
annaabi.ee 
