bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks. Tänapäeval kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e. herbitsiidide valik sõltub põllul kasvatatavast kultuurist ning põllul leiduvatest umbrohuliikidest. Laia toimespektriga herbitsiidid ei mõju tihti raskestitõrjutavatele umbrohtudele (puju, paiseleht, kesalill jt). Tihti tuleb kahte vahel isegi enamat preparaati koos kasutada (,,kokteil"). Koos herbitsiididega võib taimi pritsida kasvuregulaatoritega ja putukamürkidega. Kasvuregulaator muudab taime kõrre tugevamaks ja väldib taimede lamandumise. Nisu preparaat Cycocel (CCC) lühendab kõrre 1 ja 2 kõrresõlme vahelist osa. Preparaat Moddus
Eestis on levinud üle 300 umbrohuliigi. Umbrohud varjavad kultuurtaimi ja võtavad neilt kasvuruumi, kasutavad rohkesti vett ning tarvitavad toitaineid, samuti levitavad taimekahjureid ja -haigusi. Umbrohtunud põllul on raskendatud mullaharimis- ja koristustööd, vähenevad kultuurtaimede saagid ja halveneb selle kvaliteet. Edukaks umbrohutõrjeks on vaja teada nii umbrohu nime kui ka tunda tema bioloogiat. Keemiliste umbrohutõrje preparaatide valikul tuleb lähtuda nendest umbrohuliikidest, mis on põllul valdavad ja mis kõige enam kahju tekitavad. Samuti alluvad sarnase paljunemise ja eluviisiga umbrohud ühesugusele agrotehnilisele tõrjele. Kasulik on tähelepanu pöörata sellele, kuidas ja kui kiiresti teatud umbrohud levivad, kui sügavalt nad tärkavad ja kui kaua säilitavad seemned mullas idanemisvõime. Sellest lähtudes on võimalik valida ka kõige efektiivsemad tõrjevõtted. Umbrohutõrje aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning
annaabi.ee 
