Mults On tõhus umbrohtude tõrjumise ja taimede väetamise viis aga ka kompostimise viis. Maapinnale laotatud sõnniku, põhu turba, puulehtede, niidetud rohu, heina, saepuru, puukoore kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost
..18 cm sügavuselt ning rasketel muldadel 2...3 cm võrra madalamalt. Kaks-kolm nädalat enne taliviljade külvi tehakse korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Künda võib ka hiljem, kuid siis peaks künniader olema komplekteeritud tihendusrullidega või tuleks rullida eraldi töökäiguga piki kündi. Taoline mustkesa harimine on aeganõudev ja kulukas. Tunduvalt säästlikum on variant, kus kevadel kord haritud põld lastakse umbrohtuda. Siis, kui taimed on sirgunud vähemalt 30 cm kõrguseks, pritsitakse põldu Roundupiga (4...5 l/ha). Seejärel, nädala-kahe pärast, antakse sõnnik, mis ka kohe mulda küntakse. Kultuurideta kesa varajane variant erineb mustkesast selle poolest, et harima hakatakse seda alles kevadel. Kõigepealt põld küntakse, mõnikord piirdutakse ka koorimisega. Enne sõnniku andmist (tavaliselt juulis) hoitakse umbrohud allasurutuna tavapärase kihiviisilise harimisega. Sõnnik küntakse mulda 15..