· Abielunaiste tunnus - tanu - oli kandmine vöötatult pükste peal valgest linasest riidest, kaunistuseks laubale jääv pits ning kuklasse kinnitatud siidlindid. · Eriti tugev oli vene rahvakultuuri mõju setudel, kellel see avaldus meeste ja naiste rõivakomplektides tervikuna. · Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. · Piduliku ülikonna juurde kuulus särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene naiste sarafani tüüpi kehakate, mis säilitas varasema kuue eestikeelse nimetuse rüü. · Rüü oli vale- e. liigvarrukatega, mis rippusid vöö alla pistetult seljal. Põhja-Eesti (Harju-, Järva- ja Virumaa) · uuendustele kõige vastuvõtlikum · Rannaalad paistsid silma Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis täheldada vene- ja vadjapäraseid jooni · Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa
venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti setudes, kes olid pikka aega muust Eestist poliitiliselt eraldatud. Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste ja pikkade varrukatega venepäraseid särke. Kui oli pidulik sündmus, siis käis meestel ülikonna juurde ka särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene naiste sarafani tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat kuubegi. Rüü oli liigvarrukatega, mis rippusid seljal vöö alla pistetult. Setude kuuluvust lõunaeestlaste hulka näitasid nende ehted, peakatted, puusapõlled ja geomeetriline element, mida kandsid teisedki Lõuna-Eesti naised. Mulgimaa on piirkond, kus säilisid vanapärasused eriti tugevalt, naised kandsid algelise lõikega särke, pearätte, puusapõllesid (mis olid arhailise
annaabi.ee 
