× Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks Mehe riietus keskajal × Kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube ning pükse × Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad Kasutatud allikad × http://www.tartu.ee/hit/pop_up/keskajal.php × http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891 Täname tähelepanu eest!
Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat. Meestel olid särgi all linased või villased püksid. Aluspesu muinasajal polnudki. Särgi peal kanti umbkuube ja külmema ilmaga ka sõba ehk suurrätti. Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti ise, lõnga saamiseks kasvatati lambaid. Jalanõude nahk kooriti enda kütitud loomadelt ja pargiti ise. Toit Muinaseestlased toitusid tervislikult. Ja kuna poest süüa osta ei saanud, tuli toidukraam kõik ise kasvatada või küttida. Eestlaste praegusaja igaõhtust toitu kartulit muinasajal veel ei tuntud. Siis
Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel villasest riidest umbkuube. Talvel kantakse seestpoolt karvadega kaetud umbkasukat, väga külmade ilmade ajal kantakse kahte kasukat, millest pealmisel on karvad väljaspool. Ka mehed kannavad põhjapõdra nahast jalanõusid. Traditsiooniline manside riietus Manside kasukas Manside probleemid Keelemõrv, naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond, takistavad põliselanikke õigusi. Keelevahetus, osad mansid on venestunud. Keskkonnaprobleemid ja maapuudus, on seotud naftatööstuse arendamisega.
Mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kristofer Talupoegade riietus Talupoegade riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad. Mehed kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube, ning pükse. Naised kandsid villast tuunikat või hõlmikseelikut. Jalas olid neil isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Kristo 12 Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
pandi sõrmuseid. 8. Keskaja mees. Samuti nagu naiste puhul vaesemad kandsid odavamast riidest tehtud riideid. Kuna meestel oli palju liikumist kandsid nad sukkasid ja püksid muutusid lühemaks, sukad olid kinnitatud trippidega vöö külge. Talupojad kandsid neutraalsetes toonides riideid. Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad. Mehed kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube, ning pükse. Aadlikud kandsid samuti pükse, sukkasid ja kuube. Rikkamatel sageli tehti üks kuue käis siniseks ja teine roheliseks ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Alates 16. Sajandist hakati sukkasid kuduma. Samas oli ka igal värvil oma tähendus: VALGE-tähendas süütust, ROHELINE -lootuse ja armastuse tärkamist, KOLLANE-õnnelikku armastust, SININE-truudust, PUNANE- armulõõma, ja võitlus valmidust. Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest
annaabi.ee 
