Vesipõrandaküte põrandakütte torustik annab soojuse põrandale ja põrand ruumi õhule (50/50 % konvektiivne ja kiirguslik) Toru küttekehad (käteäti kuivatid) Õhukütte soojusallikad: Kamin, bullerjan, õhk-õhksoojuspump, õhukütte kalourifur, ventilatsiooni soojustagasti 5. Ahjude jaotus, kollete jaotus Ahjud jagunevad: soojust salvestavad ja mittesalvestavad. Voodriga ahi, voodrita ahi, metallkorpusega ahi(mitte salvestatav) Kollete jaotus: umbkolle (kasutegur 40-60%), restkolle (70-75%) 6. Vesikütte süsteemide regulleerimine 1) Küttekeha tasandil regulleerimine regulleerimine termostaatventiiliga 2) Küttevee vooluhulga muutmine vastavalt seadistatud temperatuurile 3) Kütte püstikute tasakaalustusventiil tasakaalustusventiilid püstikute tagasivoolu peale vahetult enne küttemagistraali, seadistatakse kui palju küttevett püstikutest läbib, püstikud omavahel tasakaalus 7. Tsirkulatsioon
soojeneks kolde ja lööristiku osas üheaegselt ja ühtlaselt Toaahjul peavad olema tihedalt sulguv kolde ja tuharuumi uks Nende nõete järgi (v.a. 7) ongi tänapäevaste ahjude kolded konstrueeritud, õigesti ehitaud kolle annab põhilise osa ahju võimalikust maksimaalsest kasutegurist. Sellega kaasnev kütuse kokkuhoid õigustab mitmekordselt selle lisatöö mille toob kasa hea kolde ehitus. Restiga kolle võimaldab põlemisõhu tunduvalt parema ligipääsu kütuse kui umbkolle, seetõttu on põlemistemperatuur koldes kuni 200 kraadi kõrgem. Eriti märgatava on tuharikaste kütuste näiteks turpabriketi tunduvalt täielikum põlemine restkoldes. Restkolde peamiseks põhjuseks ehitamisel on pottseppade nõrk põletamisteooria tundmine (loe: laiskus), ning püüda ahju üles laduda võimalikult väikse töömahuga. Kuna koldes on temperatuur kõige kõrgem ja tänu sellele põhiline osa põlemissoojust kolde seintes, siis on ahju kasutegur lähedane kolde kasutegurile
annaabi.ee 
