tavalises konäiteksekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes, näiteks kostma, sadama, helendama. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da, näiteks ela/takse, `laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Umbisikuline tegumood võib avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus, näiteks ela/tud, `laul/dud. - takse, dakse ja akse esinevad ainult kindla kõneviisi oleviku jaatusvormides, kus neile ei järgne enam ühtegi muud tunnust, näiteks ela/takse, `laul/dakse, süü/akse - t ja d esinevad ainult kindla kõneviisi mineviku jaatusvormides, kus neile järgneb mineviku tunnus i, näiteks ela/t/i, `laul/d/i - ta ja da esinevad ülejäänud vormides, näiteks ela/ta/vat, `laul/da/vat, ela/ta/ks, `laul/da/ks,
Umbisikuline tegumood ehk impersonaal näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da, nt ela/takse, `laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Umbisikuline tegumood võib avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus, nt ela/tud, `laul/dud. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed. Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus.