On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenud.Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli ca 50 tuhat
vorme. Kodustatud jakid on levinud Mongoolias, Pamiiris, Mandzuurias, Nepaalis, Kõrgõstanis ja Tadzikistanis. Jakid on pikakarvalised ja suhteliselt väikesekasvulised jakipull kaalub 400-450 kg ja jakilehm 250-300 kg. Põhiliselt kasutatakse jakki töö- ja kandeloomana, vähem piima- ja lihaloomana. Jakilt saadakse aastas keskmiselt 575-600 kg piima, mille rasvasisaldus on ca 8%. Kaguaasia veiste perekonnal on kaks ulukvormi banteng ja gaur, kes on andnud kodustatud vorme. Kaguaasia veised on ulatuslikult levinud Birmas, Tais, Vietnamis ja Indoneesias. Banteng on levinud põhiliselt Indo-Hiinas ja Indoneesias. Nende turja kõrgus on 150-180 cm. Värvuselt on nad hallikaspunased, kere tagumine osa hallikasvalge. Bali saarel on bantengid kodustatud ning neid nimetatakse bali karjaks. Turja kõrgus on väiksem kui ulukvormil 110-130 cm. Kasutatakse põhiliselt lihaloomadena
annaabi.ee 
