koduloomi ja linde kodustati ka kohapeal.Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kodustati laama, alpaka, muskuspart, merisiga, kalkun. 9. veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veiste perekond jaguneb neljaks alamperekonnaks: veised (Bos), jakid (Poephagus), kaguaasia veised e. pühvlid (Bibos), Piisonid (Bison). · Lammaste ulukeellased jagunevad kahte tüüpi: mufloonilaadsed ja argalilaadsed uluklambad. Neist elab euroopa uluklammas ehk mufloon (Ovis ammon musimon) Vahemere saartel (Sardiinias, Korsikal). Ta on suhteliselt väike (turja kõrgus 75 cm). Isasloomad on suurte sarvedega, emasloomad on nudid. Mufloonist põlvnevad Euroopa lühisabalised jämevillalambad (nn. maalambad, nende hulgas ka eesti maalammas). Mufloonile lähedased liigid Väike-Aasias ja Kesk-Aasias andsid aluse pikasabalistele kodustatud lammastele (meriino lammas). 10
hiljem kodustati antiloobid eeslid ja kaamelid. tigrise ja eufrati jõgikond aasias (iraak) oli mesopotaamia kultuuride levikuala. nende jõgede lääne ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed lambad sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. 9. Veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veis: eelased ürgveis ehk tarvas, seebu ; sugulased: veised, jakid , kaguaasia veised ehk pühvlid, piisonid lammas: eelased- mufloonilaadsed uluklambad (sugulased: lühisabalised jämevillalambad nn. maalambad ja pikasabalised lambad nn. meriino lammas) ja argalilaadsed uluklambad (sugulased: rasvõnnar ehk kurdjukk ja rasvsabalambad. 10. Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased siga: eelane- euraasia uluksiga (sugulased: euroopa lühi ja pikakõrvalised kohalikud sead ja osa põhja hiina sigu), kaguaasia uluksiga (sugulased: jaapani metssiga ja hiina kodusiga), vahemere uluksiga (sugulased: naapoli, ibeeria ja mangalitsa tõud)
annaabi.ee 
