Selle juures avalduvad häired ei ole täpse iseloomu ja tunnustega. Avitaminoos on aga vitamiini täielikust puudusest tngitud häire. Temale on iseloomulikud kindlad tunnused. Hüpo- ja avitaminoosi tekkepõhjusteks võivad olla: 1)vitamiini vähesus toidus 2)vitamiini imendumise häired 3)vitamiini kõrgenenud vajaduse korral tavalisest kogusest ei piisa - rasedus, kasvuiga, nakkushaigused, antibiootikute manustamisel 4)vitamiini sünteesi häire Vitamiin D3 – organism ise sünteesib ultravioletkiirte abil nahas, lähteaineks kolesterool. Saab piimast, kalaõlist, juustust. 7 7. Vees lahustuvad vitamiinid: B-rühm, vitamiin C. Nende tähtsus organismi talitluses, saamisallikad ja puudusel tekkivad häired. C-vitamiini on vaja: rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA)
Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 µm. Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. § Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad § Alcaligenaceae perekond § Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene § Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. Resistentsus § Väliskeskkonna tegurite suhtes väga tundlikud. § Hukkuvad kiiresti kõrge temperatuuri, ultravioletkiirte ning desinfitseerivate ainete toimel. Termolabiilsed. Epidemioloogia ja ülekanne § Reservuaariks aimult inimene. Ülekanne piisknakkusena või harvem ka värskelt kontamineeritud esemetega. Kontagioossus 30-90 %. § Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. § Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a § Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. Adhesioon § Filamentoosne hemaglutiniin § Pertaktiin § Fimbriad