tunnuseks on õhutemperatuuri languse lõppemine või vähenemine. On sageli pilvede ülemiseks piiriks. Tropopausi kõrgus on muutuv: polaaralade kohal on see 8-10 km, kesmiste geograafiliste laiuste kohal 10-12 km, ekvaatori kohal 16-18 km. Stratosfääri alumises osasjääb õhutemperatuur konstantseks (-56,5 kraadi) (isotermia),ülemises osas tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). Soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Päikese ultravioletkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talvel läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Stratosfääri ja mesosfääri vahel asuvas stratopausis lõpeb õhutemperatuuri tõus ja algab uuesti langus. Mesosfääris langeb õhutemperatuur pidevalt ning ülemisel piiril saavutab ligikaudu -90 kraadi. Mesosfääri ja termosfääri vahel asub mesopaus, kus temperatuur tõuseb pikkamööda
Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate vältel kogunud
ppt) 9 2.3 Osoonikihi hõrenemine Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. Üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Viimastel aastatel on polaaröö järjest külmemaks läinud ka arktilises stratosfääris ning ühtlasi süvenenud arktilised osooniaugud. Antarktika omadele jäävad nad mõõtmetelt ja "sügavuselt" senini alla.
Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate
annaabi.ee 
