töötlusest, geomeetriast ja vaatenurgast. Ülekuumenenud kontakt. Ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Selle valguse lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, jt. Osa ultravalgusest jõuab Maale. Enamus hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääris. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni (valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine). Mõõdukas koguses on organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees. Suures kontsentratsioonis hävitab kõik mikroorganismid ja seda kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks
Vähestes kogustes on ultravalgus inimesele kasulik, kuid liigne päevitamine ja suurtes kogustes ultravalgust võib tekitada nahavähki, silmahaigusi ja tapab baktereid. Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus pole kiirgus nii kõva. Maal olevaid organisme kaitseb liigse ja ohtliku UV-kiirguse eest osooni kiht, kus neeldub suur hulk ultravalgusest. Kuna osooni kihti on tekkinud augud freoonide laialdase kasutamisega, jõuab Maale nüüd rohkem ultravalgust kui varem. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis hambaplommide kõvastumise kiirendamiseks, haigusi tekitavate mikroorganismide hävitamiseks, valgustehnikas luminestsentsi esile kutsumiseks, salakirjade või kustunud teksti kindlaks tegemiseks.
Seda kasutatakse meditsiinis, astronoomias, valgustehnikas-kutsub esile luminestsentsi, plasmatoodetes, fotokeemias, bioloogias ja salakirjade või kustunud teksti kindlaks tegemisel. Meditsiinis kasutatakse laialdaselt ultravalgust kiirgavaid lampe, nt. haigusi tekitavate mikroorganismide hävitamiseks ja hambaplommide kõvastumise kiirendamiseks. Maal elavaid organisme kaitseb liigse ning ohtliku UV-kiirguse eest osoonikiht, seetõttu jõuab ainult osa ultravalgusest Maale. Viimasel ajal on see kiht hakanud hõrenema ja sinna on tekkinud nn. osooniaugud. Selle tulemusena jõuab Maale nüüd rohkem ultravalgust kui varem. Kuid siiski suurem osa hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääris. Osoonikihi hõrenemist seostatakse freoonide laialdase kasutamisega tehnikas ja olmes. Atmosfääri sattunud freoon lagundab osooni molekule.
energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas nimetatakse soojuskiirgust? Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. 6)Missugune osa valgusest on organismidele ohtlik? Ohtlik osa ultravalgusest võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele aga mõjub surmavalt. Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. 1.Valguskiir - valguse levimise suunda näitav joon. 2.Valgusvihk - ruumi piirkond, kuhu valgus levib. 3.Valguse sirgjoonelise levimise seadus: valgus levib sirgjooneliselt (vari) 4.Valgusvihu kuju järgi jaotatakse valgusvihk: a.hajuv valgusvihk - koosneb teineteisest eemalduvatest valguskiirtest. b
Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldub suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse solaariumides, meditsiinis (bakterite tapmine). Valguse interferents ja difraktsioon. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nimetatakse valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Valguslained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =2k/2=k Lained on sel juhul samas faasis
Laserkassaator kauplustes Laserprinterid Laserplaat ehk kompaktketas, heli- ja videosalvestus Optilises kaablis info edastamine (kaabeltv, e-mail jne) Meditsiinis, diagnostikas ja kirurgias eriti Laserspektroskoopia Materjalide töötlemine tehnoloogias Keemias reaktsioonide mõjutamine Bioloogilised peenoperatsioonid Fotoonika Laserid suudavad genereerida koherentset valgust erinevatel lainepikkustel, mis langevad laia vahemikku kaugest ultravalgusest üle nähtava spektririba kauge infravalguseni. On ka lasereid, mis suudavad lainepikkust kitsamas vahemikus sujuvalt muuta. See on eriline voorus teadusuuringuis. Laseritega toodetele või pakenditele info kandmise eeliseid: see ei kulu maha, ei muutu häguseks. Hambakivi eemaldamise puhul toob laseri kasutamise eelised välja unikaalne tagasiside mehhanism, mille abil saab raskesti ligipääsetavates kohtades, ilma otsest silma kontrolli omamata, eemaldada kogu igeme all paikneva hambakivi
annaabi.ee 
