· Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga 3 Sissejuhatus kaasusesse 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestada Stigma erakliinikus raseduse. Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem. Abordi tegemise päeval nägi kohtualune kannatanut alles operatsioonilaual ja narkoosi all
nädalal. Peenikese nõelaga aspireeritakse ultraheli kontrolli all koorioni hattusid, materjal uuritakse tsütogeneetiliselt. Raseduse katkemise risk on pisut suurem kui amniotseteesil. Väga varajases raseduse järgus teostatud koorioni biopsia korral on täheldatud loote jäsemete deformatsioonide teket. Uuringu eeliseks on see, et kuna see tehakse varases raseduse järgus, on haige loote korral väiksema raseduse katkestamine ema tervisele ohutum. Raseduse 18.-20. nädalal suunatakse rase ultraheliuuringule raseduse suuruse täpsustamiseks ning loote väärarendite skriininguuringuks. Uuringu teostab naistearst või radioloog. Skriininguuringul on enamasti avastatavad raskemad loote väärarendid: anentsefaalia e. peaajutus, suuremad seljaaju songad, varased vesipead, rasked neeruanomaaliad või neerude arenematus e. agenees, rasked skeletiväärarendid, loote hüdrops. Selles rasedusjärgus on raske avastada südame väärarendeid, samuti seedetrakti anomaaliaid
annaabi.ee 
