Meerik paikneb kaevupealses onnis. Ei saa panna lihtsalt vooluvette. Hüdrostaatiline limnigraaf koosneb veealusest rõhusensorist, kaablist ning kuival paiknevast elektroonilisest andmesalvestist (loggerist). Sensori membraanile mõjuv hüdrostaatiline rõhk jõuab digitaalsignaalina andmesalvestisse. Sensor seatakse voolusängi põhja, kaevu või voolukanali / mõõterenni seina külge. Saab panna ka vooluvette. Ultrahelil põhinev limnigraaf veepinna kohale monteeritud sensor saadab ultrahelilaineid veepinna poole ning mõõdab aega, mis kulub helilaine edasi-tagasi liikumiseks. Paikneb kuival, kergesti paigaldatav, vesi ei kuluta. Kallis meetod. 16. Voolukiiruse mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. 1) Ujukmõõtmine (lihtne, suhteliselt ebatäpne) Pinnaujuk liigub selle kiirusega, mis pinnakiirusel ta paikneb (pinnal). Kerge ehitusega, suure takistuspinnaga. Tuulise ilmaga ei saa mõõta.
n R K L C L L L U S + 2) ultraheli viitliinid Tekitatakse suuremaid viivitusi. Kuni mõned msek-id. Neis kasutatakse ultrahelilaineid, mis levivad tahkes ja vedelas keskkonnas 105 korda aeglasemalt, kui elektromagnetilised lained. See võimaldab ultraheli viitliinidega suuri viivitusi (100- 1000 nsek). Sõltuvalt signaali muundamise viisist eristatakse: 1) piesostriktsioon viiteliinid Piesoelektrilise muunduriga viiteliin kujutab endast nelijuhet, milleks on näiteks elavhõbedaga täidetud torn, mille otstes on kvartsplaadid. Sisendplaadile antakse viivitatav impulss, mis on muudetud KS
annaabi.ee 
