esmasuriin . II faasi saaduseks on tagasiimendumise ja sekretsiooni tulemusena lõplik uriin. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad. Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust. Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes 1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda.
kapillaaridest esmasuriin . II faasi saaduseks on tagasiimendumise ja sekretsiooni tulemusena lõplik uriin. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad (v.a. valgud). Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust. Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda (~iga poole tunni järel).
annaabi.ee 
