kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide. Uriini moodustumine nefronis toimub kolme erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon. Uriini teke algab glomerulis ultrafiltratsiooniga. Veri saabub glomerulis paiknevasse veresoonte päsmakesse nn. toomasoone (7, joon. 3) kaudu ja lahkub päsmakesest viimasoone(8) kaudu. Päsmakeses leiab aset ultrafiltratsioon läbi kihnu sisemise lestme kihnuõõnde. Kihnu sisemise lestme moodustavad päsmakese veresoonte seina rakud ja veel kaks rakukihti -- basaalmembraan ning podotsüüdid. Vere vormelemendid ei saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida. Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid
Arterid Serooskest – tunica serosa - arter renalis (vaagnaeesne ja –tagune tüvi) - katab neeru eestpoolt - primaalselt retroperitoneaalne elund Uropoees URETER – KUSEJUHA - algab neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooniga päsmakesekapsli - 30 cm õõnde läbi kolme filtri: läbi kapillaaride endoteeli avade, basaalmembraani - algab neeruvaagnast ja avaneb kusepõide ja podotsüütide sekundaarjätkete vahemike Osad - tekkinud ultrafiltraat – valguvaba vereplasma ehk primaarne uriin – valgub Pars abdominalis