vananemiseni. Mida vanemad on elanikud, seda rohkem püüeldakse demokraatlike ühiskonnavormide poole, vaidlustatakse autoritaarne valitsusvorm. Kui on saadud demokraatlikuks ja on noor elanikkond, siis on võimalus suurem, et minnakse tagasi autoritaarsesse ühiskonda. Demograafiline üleminek ei garanteeri demokraatiat, kuid aitab kaasa selle vastupidamisele. Demokraatia ei tule nt poliitilise elu tõttu selles riigis. Tähtsad ka haridus, SKT jne. 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) Esimesed valimised toimusid Asutavasse Kogusse 1919 ja 1920 võeti vastu esimene põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada. Olid kodanikuõigused kehtestatud, seadusandlik võim oli Riikikogul, täidesaatev võim vabariigi valitsusel (koosnes ministritest ja riigivanemast), valimisõigus kõigil vähemalt 20. Aastatel kodanikel
11. Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine Demograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad kaasa muutused eluhoiakus, vabanemise fatalismist; hoiaku muutudes tekivad inimestes eeldused valitsemisprotsessi sekkumiseks (motivatsioon + mõistmine, et kõik ei pea olema nii, nagu on alati olnud); 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) 1920. aasta põhiseadus oli äärmusparlamentaarne, riigijuhi institutsioon jäeti vasakpoolsete eestvõttel välja kartuses, et võim võib liialt ühe isiku kätte koonduda; ühekojaline 100liikmeline Riigikogu valiti kolmeks aastaks, valimiskünnis puudus (kehtestati 1926. 2%), tulemuseks sagedased valitsuskriisid ja väga lühiajalised valitsused, sest parlamenti pääsenud erakonnad (palju) ei suutnud omavahel
annaabi.ee 
