Sõda kestis 28. novembrist 1918. aastal, mil Vene punavägi alustas pealetungi Narvale ja lõppes vaherahu maksmahakkamisega 3. jaanuaril 1920. aastal. Seega 13 kuud ja 5 päeva. Rahu kirjutati alla kuu aega hiljem 1939. aasta 23. augustil sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt, mis jagab Ida-Euroopa "huvipiirkondadeks" Saksamaa ja Venemaa vahel. 28. septembril 1939 kirjutati alla "Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda. Saksamaa ja Venemaa vallutavad ja jagavad omavahel ära Poola. Eesti annab Nõukogude Liidule õiguse omada sõjalisi baase saartel ja Paldiski linnas rendiõiguse alusel. 18. Saksa okupatsioon 28. augustil 1941 jõudsid saksa väed Tallinna Algul lubas maareform talude suuruseks 30 hektarit, ülejäänud osa sundvõõrandati. 1949.
iseseisvuse ajal seaduslik kord. Vastavalt aja nõuetele võib põhiseadust järkjärgult täiendada. 1939. a. 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakt. 1939. a. 28. septembril "Vastastikuse abistamise leping" Eesti ja Venemaa vahel 1939. aasta 23. augustil sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt, mis jagab Ida-Euroopa "huvipiirkondadeks" Saksamaa ja Venemaa vahel. 28. septembril 1939 kirjutati alla "Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda. Saksamaa ja Venemaa vallutavad ja jagavad omavahel ära Poola. Eesti annab Nõukogude Liidule õiguse omada sõjalisi baase saartel ja Paldiski linnas rendiõiguse alusel. Edasi nõudsid venelased väeosade paigutamist üle terve maa: Paidesse, Valka, Haapsallu ja mujale. Kui vene tankid üle piiri Eestisse veeresid, oli palju neid kes tundsid, et käes on meie hävitamine
Baasidesse toodud Punaarmee üksused ületasid arvuliselt Eesti Kaitseväe suuruse kahekordselt ja nagu näitasid paari kuu pärast alanud N. Liidu ja Soome Talvesõja sündmused, olime juba kaotanud iseseisvuse ning tõmmatud kolmandate riikide sõjalisse konflikti (Elu ja kultuur). Nõukogude armee saabumine Eesti territooriumile 3 24. septembril 1939 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimatiivsel kujul nõudmise sõlmida leping, mille kohaselt saaks Nõukogude Liit paigutada Eesti territooriumile oma sõjaväebaasid. Keeldumise puhul ähvardas Nõukogude Liit Eestit sõjalise rünnakuga. Nõukogude väejuhatus oli Eesti piiridele paisanud ülekaalukad jõud. Käskkiri nr. 043/OP kohustas Leningradi sõjaväeringkonda lõpetama vägede koondamise 29. septembriks 1939. Lepingust keeldumise korral oli Punaarmeele antud korraldus alustada sissetungi Eestisse. Oktoobri alguseks oli Eesti
valitses iseseisvuse ajal seaduslik kord. Vastavalt aja nõuetele võib põhiseadust järkjärgult täiendada. 1939. a. 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakt. 1939. a. 28. septembril "Vastastikuse abistamise leping" Eesti ja Venemaa vahel 1939. aasta 23. augustil sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt, mis jagab Ida-Euroopa "huvipiirkondadeks" Saksamaa ja Venemaa vahel. 28. septembril 1939 kirjutati alla "Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda. Saksamaa ja Venemaa vallutavad ja jagavad omavahel ära Poola. Eesti annab Nõukogude Liidule õiguse omada sõjalisi baase saartel ja Paldiski linnas rendiõiguse alusel. Edasi nõudsid venelased väeosade paigutamist üle terve maa: Paidesse, Valka, Haapsallu ja mujale. Kui vene tankid üle piiri Eestisse veeresid, oli palju neid kes tundsid, et käes on meie hävitamine
annaabi.ee 
