Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1...
lippu ja loosungeid. Mööduti Vene saatkonnast, kus neid tervitas Zdanov ja Botskanjov, saabuti Kadrioru lossi ning saadeti esindajat K. Pätis juurde, kes nõudis eelmainitut. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (nõukogud ja täitevkomiteed, kommunistlik partei), majanduses (natsionaliseerimised, maareform) ja kultuurielus. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine. Ultimaatumivalitsus: Oli koostatud valitsuse kava ehk deklaratsioon. Tegemist oli ülddemokraatlike nõudmistega, mis sobis Eesti rahvale kui ka välismaailmale: 1) Kaitsereziimi kaotamine, 2) Töö olukorra parandamine, 3) Kodaniku õiguste taastamine. Formaalselt võim kuulus presidendile. Ametist tagandati kindral Johann Laidoner. Sõjaväe juhiks määrati Gustav Jontson. Võeti vastu seadus, mille järgi hakati looma sõjaväe komiteesi ja seati sõjaväe ametisse poliitilised juhid, kes pidid
Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end tööliste ühisuste keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Seal ka peeti kõnesid. Resolutsioonides nõuti uue valitsuse ametisse astumist, kaitseliidu väljajuurimist, uusi sotsiaalreforme ja nii edasi. Pärnus toimus ka. Ultimaatumivalitsus. 21. juunil kell 18.00 esitas Vares Pätsile ue valitsuse koosseisu ja ekll 22.15 kuulutati see välja raadios. Uues valitses ei olnud ühtegi kommunisti ja väliselt võis seda vaadelda kui poliitilise võitluse tulemit. Tuumiku moodustasid pahempoolsed sotsialistid ja vasakpoolse ilmavaatega haritlased. Suuremal osal neist ei olnud mingit isiklikku tegevusprogrammi ega ettekujutust nõukogulikust sotsialismimudelist. 22