Nii tekkis Venemaal notariaalne asjaajamine, mis oli tihedalt seotud kirikuga, nagu kogu elu tol ajal. Seega antud ajaperioodil toimus Venemaal normide, mis said tulevikus notariaalse õiguse kujunemise elementideks, formeerumise protsess. Esimesed vene notariaalsed aktid sõlmiti XIV-XV sajandil. Mõtnikud () registreerisid tunnistajate juuresolekul tehingud turgudel, antud tehingute tõestamise eest said nad tasu.14 Teine etapp algab XVI sajandil ja lõpeb "Sobornoje ulozenie" (Sobornoje seadustekogu) ilmumisega 1649. aastal. Sellele perioodile on iseloomulik see, et notariaalsete organite formeerimine ja notariaalsete tehingute teostamise kord oli reguleeritud tsaari erikorraldusega. Venemaal tekib turukirjutajate ( ) seisus. Nad kujutasid ennast omapäras professionaalse kirjutajate korporatsiooni, kes spetialiseerusid tsiviiltehingute tegemisele tasu eest. Nad tegutsesid isikute huvides, kes nende poole pöördusid
1581, 1626), uuemad uurimused väga kriitilised. Uuemad uurimused näidanud tohutuid auke. Pisovõe knigid olid koostatud väga ebajärjepidevalt, mistõttu usaldusväärset pilti asustusest ei saa. Rahvaarvu nende põhjal hinnata on raske. 1592 Boriss Godunov kaot üldse liikumisõiguse ära ( jüripäeva privileeg) . Tp lõplik sunnismaistamine. Aegumistähtaeg ( urotsnõe leta)1597. 5 aastane aegumistähtaeg, kuid siis järepanu see aeg pikenes , kuni aegumist'htajal kaot lõplikult 1649 Ulozenie ( sopornoe upozennie). Trad ja kõige tuntumaks kehtestamisaastaks on siiski 1649. Seal tp olukorrale palju tähelepanu pööratud, to tagasinõudmise õiguse kohta oli seal 34 artiklit, samuti määrati seal ära tp kohtualluvus mõisnikele. Tp olid siis juba mõisnike omandid. Samas kuskil ulozeniies ei ole kuskil tp nim pärisorjadeks. Venemaa pärisorjusest rääkides ei olnud pärisorjus vaid maaläbi kuuludes, vaid juba ulozenies ja hiljem on näha, et tp käsitleti
1.34. Strafgesetzbuch. Kommentar von A. Schönke und H. Schröder. München, 1988, § 331, Rdn 31 1.35. Strafgesetzbuch mit Erläuterungen von K. Lackner. München, 1993, § 331, Rdn 10. 1.36. Strafgesetzbuch und Nebengesetze. Erl von E. Dreher und H. Tröndle. München, 1993, § 331, Rdn 17. 1.37. Strafgesetzbuch. Leipziger Kommentar. Berlin, 1977, § 331, Rdn 35. 61 1.38. Ulozenie o nakasanijax ugolovnõh i ispravitelnõh. – Svod sakonov Rossiskoi Imperii. Tom HU. Spb, 1857 1.39. V. Krey. Strafrecht. Besonderer Teil. Bd 1. Stuttgart, 1972, S 262. 1.40. V. Radtshenko (Red). Kommentarii k ugolovnomu kodeksu Rossiiskoi Federatsii. Moskva, 1996, 1.41. Õigekeelsus sõnaraamat. – Kirjastus Valgus, 1980 lk 40 2. ARTIKLID 2.1. Harju poliitikul lasub pistise andmise kahtlus – Postimees, Rasmus Kagge, 22.04.2004
annaabi.ee 
