ja peale kolme oma lapse lapsendasid nad noorelt surnud õe ja õemehe kolm last. • Alates 1950. aastast oli Vonnegut vabakutseline kirjanik, loomingu kõrgaeg oli 1960.-1970. aastatel. • Kurt Vonnegut suri 2007. aastal kodus trepil kukkudes saadud ajutrauma tüsistustesse. Looming • Tema loomingu algusperioodi moodustasid ulmejutud, mida ta kirjutas sissetuleku eesmärgil. • Esimesed Vonneguti romaanid olid samuti ulmeromaanid. “Pianoola” (1952) ja “Titaani sireenid” (1959) • Hilisemad romaanid käsitlesid rohkem tänapäevaprobleeeme, mille kaudu kujunes ta USA noore põlvkonna poolt hinnatud autoriks. • Ta pidas oluliseks inimese, areneva tehnikamaailma ja looduse suhteid. Looming • Keeleliselt on Vonneguti stiil ladus ja lihtne, kasutab tihti ka mahlakat igapäeva sõnavara ja väljendeid. • Niisugustena, kohati musta huumorit sisaldavana, on tema teosed
Kahe viimasega kohtudes ilmnes talle, et tema ideaali mõistlikust Maailma-ühendriigist pole määratud täituda. Ning see mõjus temasse masendavalt. 30-ndate aastate lõpus sai ta tuntuks oma aktiivse fasismivastase hoiaku poolest. H. G. Wells suri 13. augustil 1946 Londonis. 4 Looming Wellsi kirjanikutee algas 1895. aastal. Selle tee võib tinglikult jaotada kolmeks: loodusteaduslikud sotsiaalkriitilise värvinguga ulmeromaanid (1895-19049, realistlikud romaanid (1905-1930-ndad), hilisemad sotsioloogilised pessimistliku kallakuga romaanid. Ta on kirjutanud ka hulga vaimukaid novelle, ilukirjanduse kõrval esseesid ja ülevaateteoseid. Kokku küünib Wellsi teoste arv üle saja. 5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid ,,Ajamasin" (,,The Time Machine," 1895; eesti k. 1924), ,,Doktor Moreau saar" (,,The Island of Doctor Moreau," 1896),
Kuigi tsensuur võeti maha, mõjutasid poliitiline ja majanduslik kaos kirjateoste ilmumist ja müüki. Raamatute trükkimisega oli nii suuri probleeme, et raamatute väljaandmise arv langes mitmekordselt. Hoolimata raskest ajast oli siiski väljapaistvaid loomeinimesi. Populaarseks muutusid kriminaal- ja põnevusromaanid, mille tuntud esindajad on Boris Akunin (,,Erast Fandorini sari") ja Darja Dontsova näiteks teosega ,,Propelleriga harpüia". Ka ulmeromaanid kujunesid populaarseks. Venemaa tuntuim postmodernist, nii prosaist kui dramaturg, on Vladimir Sorokin, kelle teoseid on üle kogu Euroopa tõlgitud. Sorokini põhiteost, romaani ,,Nelja südamed", kus autor loob uue ja täiesti enda poeetika, pole kahjuks eesti keelde tõlgitud. Sokolov taotles sellise teksti kirjutamist, mis ei areneks läbi normaalse mehhanismi, väldiks karaktereid, sündmusi ja kõnet. 20