¨ks punkt c, kus f (c) = 0. T~ oestus. Omadus 3 j¨areldub otseselt omadustest 1 ja 2. Kuna f on pidev l~oigul [a, b], siis ta saavutab sellel l~oigul oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse. Peale selle, kuna funktsioonil f on l~oigu otspunktides erineva m¨argiga v¨a¨artused, siis on selle funktsiooni suurim v¨a¨ artus positiivne ja v¨ahim v¨a¨artus negatiivne. Teisest k¨uljest: vastavalt omadusele 2 saavutab f iga v¨a¨artuse oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahel. Kuna antud juhul 0 j¨a¨ab suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahele, siis kuskil peab vaadeldav funktsioon saavutama v¨a¨artuse 0. See t¨ahendabki, et l~oigul [a, b] leidub v¨ahemalt u ¨ks punkt c, kus f (c) = 0. Omaduse 3 geomeetriline sisu on j¨argmine. Kui pideva joone u ¨ks otspunkt asub allpool x-telge ja teine otspunkt pealpool x-telge, siis peab see joon kuskil x- telge l~oikama
¨ks punkt c, kus f (c) = 0. T~oestus. Omadus 3 j¨areldub otseselt omadustest 1 ja 2. Kuna f on pidev l~oigul [a, b], siis ta saavutab sellel l~oigul oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse. Peale selle, kuna funktsioonil f on l~oigu otspunktides erineva m¨argiga v¨a¨artused, siis on selle funktsiooni suurim v¨a¨artus positiivne ja v¨ahim v¨a¨artus negatiivne. Teisest k¨uljest: vastavalt omadusele 2 saavutab f iga v¨a¨artuse oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahel. Kuna antud juhul 0 j¨a¨ab suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahele, siis kuskil peab vaadeldav funktsioon saavutama v¨a¨artuse 0. See t¨ahendabki, et l~ oigul [a, b] leidub v¨ahemalt u ¨ks punkt c, kus f (c) = 0. Omaduse 3 geomeetriline sisu on j¨argmine. Kui pideva joone u ¨ks otspunkt asub allpool x-telge ja teine otspunkt pealpool x-telge, siis peab see joon kuskil