Lazy- laisk Dogmatic- dogmaatiline Cold- külm, kalk exaggerative-liialdav fickle- püsimatu weak-willed - tahtetu, iseloomult nõrk vague- ebamäärane, selgusetu to be easily led- kergesti eksitav Tactless- taktitundetu Kiddish- lapsik detached- eraklik, erapooletu rebellious- mässumeelne Intractable - allumatu, juhtimatu, tõrges Erratic - ettearvamatu, mittenõustuv, tujukas quick-tempered - äkilise iseloomuga boastful - hooplev foolhardy hulljulge, uisapäisa daredevil - uljaspea impatient - kannatamatu Inflexible- jäik, järeleandmatu Possesive- omastav Resentful- nördinud Self-indulgent- enesekeskne Greedy- ahne
VIIES VAATUS Mantuas olev Romeo saab teate Julia surmast. Kahjuks ei jõua temani asjaolusid selgitav kiri. Paris ja Romeo kohtuvad kalmistul, võitlevad ja Paris sureb. Romeo joob mürki. Kui Julia ärkab, leiab ta surnud Romeo ning tapab enda. 4. Olulised tegelased on Romeo ja Julia. Nad on mõlemad noored, romantilised. Tragöödia algul on Romeo kurvameelne, sest armunud, aga ei leia vastuarmastust. Ta arvab, et seetõttu pole elul mingit mõtet. Romeo ei ole päris uljaspea, sest ta püüab Mercutiot ja Tybalti lahutada, aga see ei õnnestu. Kui Romeo peab Veronast lahkuma, siis ütleb, et ei saa, sest tema maailm on seal. See tähendab, et ta pidas Juliat oma maailmaks ehk siis armastas teda tõeliselt. Julia on saamas 14, õrnahingeline, truu. Kui Romeo on tapnud Julia nõo Tybalti, siis Julia ei tunne kaasa mitte oma nõole, vaid oma mehele. Tema armastus on siiras ja vankumatu, ta jääb lõpuni Romeo poolele. Oluline roll on Julia ammel
halvad olevat, siis tuli meelde, et ta tahab ju Ameerikasse. Ja viimasena läks sinna surnute alusele ema Mari, kellele Indrek valu leevendamiseks mürki andis. Peale seda lükati see alus liikuma ja surnud lahkusid oma riiki. Selline ilus moment oli. Ma muutusin seda lavastust vaadates kuidagi eriti nutuseks. Ühes kohas, kus rahvas tuli metsast välja ja hakkas üle põllu sammuma, nende ees sammus üks uljaspea punase lipuga, taustaks taas Internatsionaal, ja neile tulid teiselt poolt põldu vastu relvastatud sõdurid ning ratsanikud, ja revolutsionäärid maha suruti, nende pihta tulistati ja pooled mässajatest jäid põllu peale lamama, siis tulidki mul pisarad silma. Ma ei saanud endas üldse selgusele, mida ma nüüd nutan. Miks mul silmad märjaks lähevad, see on ju nii tavaline situatsioon, kus inimesed saavad surma, ei midagi sellist väga erilist või pateetilist
annaabi.ee 
