kaubapartner on Austraalia. Ajalugu 5 Esimesed inimesed saabusid Fidzile ammu enne eurooplasi. Fidzi linnadest välja kaevatud pottidest on avastatud, et Fidzi oli asustatud juba 1000 aastat eKr. Eurooplastest avastas saarestiku esimesena hollandlane Abel Tasman 1643. 1804 rajati Ovalau saarel esimene eurooplaste asundus. Põlisasukail oli tollal ürgkogukondlik kord lagunemas. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule, 1854 astus tema vennapoeg, valitseja Takbombau, ristiusku. Aastast 1874 oli Fidzi Suurbritannia koloonia. Idasaartele asutatud suhkrurooistandustesse toodi tööle indialasi. 1966 sai Fidzi naissoost Fidzi piiratud piiratud autonoomia, asutati põliselanikud, 1935 põlisrahvastiku Liidupartei. 1968 avati Suvas ülikool. Iseseisvuse sai Fidzi 10
Seal olid suguharud, mis jagati klannideks ja aladel all-klannideks. Võim suguharus kuulus kõrgemale pealikule. Kõige tüüpilisem tegevus oli sõdimine teiste omasugustega. Esimese eurooplasena nägi saari hollandlane Abel Tasman, kes möödus 1643. aastal laevadega Heemskerck ja Zeehaen nende kirdeservast. James Cook nägi saari 1774. aastal kagust. Kapten William Blight oma laevalt 1789. aastal ja läks 3 aastat hiljem neid avastama. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule. 1854 võttis tema vennapoeg, valitseja Seru Epenisa Cakobau, omaks ristiusu ning 1865 ühendas ta saareriigi üheks kuningriigiks. 1874 muudeti Fidzi Suurbritannia kolooniaks. 1966 sai Fidzi piiratud autonoomia. 10. oktoober 1970 kuulutati Fidzi iseseisvaks, kuid ta jäi Rahvaste ühendusse. Samal aastav võeti vastu esimene põhiseadus. 1987a , peale sõjaväelist riigipööret kuulutati Fidzi vabariigiks ning astuti Rahvaste ühendusest välja
annaabi.ee 
