Leidke murdepunktid, kus oleks saanud midagi muuta,et sõda är hoida, Põhjenda valikuid. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine, Serbia koolitusega terroristi poolt. ( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende liitlastele prantslastele, et mobilisatsioon lõpetataks.Seejärel kuulutas Sakamaa sõja Venemaale, sest mobilisatsiooni ei tühistatud, seejärel Prantsusmaale ja tindid kallale Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa kuulutas sõja Sakamaale. 2. Sõja põhjuste loetelu, kuidas on need omvahel seotud. Kindlasti oli põhjuseks ohtude alahindamine. Puuduasid ka rahvusvahelised organisasioonid, mis oleks seisnud rahu eest. Levis arvamus,et sõjas osalemine on
Maailma sõjale pani alguse aga Austria- Ungari troonipärija tapmine serblaste poolt. 28 juuni. 1924. See andis Austria- Ungarile võimaluse esitada Serbiale atendaat. See tekitas Euroopas palju pahameelt, aga ei lükanud veel sõda käima. Venemaa asus toetama serbialasi. Saksamaa õhtusel kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja ning Venemaa kuulutas vastuseks välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutsena ning esitas Venemaale ja ta liitlasele Prantusmaale ulitmaatumi mobilisatsioon tühistada. Seda aga ei tehtud ning Saksamaa kuulutas 1.august.1914 välja sõja Venemaale ning siis Prantsusmaale. Saksamaa tungis kallale ka neutraalsele riigile Belgiale ning neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma ka Inglismaa. Sõda oli alanud ning see tekitas sõtta astunud riikides suure sõjavaimustuse. Sõdurid läksid hea meelega innustatult sõtta, arvates et nad on juba aastavahetuseks kodus tagasi
läbi tungida nn Mannerheimi liinist (Karjala). Ilm läks väga külmaks, NSVL oli sunnitud pealetungi peatama ning toome juurde lisajõude, mille abil õnnestus Mannerheimi liin lõpuks läbi murda. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala kuid isesisvus jäi püsima. Balti riigid ja NSVL 1940 juunis esitas NSVL ulitmaatumi Leedule, Lätile ja Eestile nõudes luba Punaarmee täiendavate punaväelaste sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse loomist. Balt riigid nõustusid. Alates 17.juuni.1940 Balti riigid täielikult okupeeritud. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe algul sisse piirama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda
annaabi.ee 
