l~ oikaja AP piirsirge punktis A u ¨heselt m¨a¨aratud, s~oltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A l¨ahenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja u ¨heselt m¨a¨aratud. Kui puutuja t~ousunurk = 2 , siis on arvutatav ka puutuja ous ehk funktsiooni tuletis f (a). Kui aga punktis A esineb graafikul mur- t~ depunkt, siis ei ole selles punktis v~oimalik puutujat u ¨heselt m¨a¨arata. L~oikajad AP annavad punkti P l¨ahenemisel punktile A erinevatest k¨ ulgedest erinevad piirsirged. Sellisel juhul ei ole ka funktsiooni tuletis f (a) argumendi v¨a¨artusel x = a m¨a¨aratud. Seega v~oib ¨oelda, et argumendi v¨ a¨ artusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A = ousunurk ei ole 2 . (a, f (a)) sile joon, mille puutuja t~ ¨ Oeldut illustreerib joonis 3.5. Punktides A1 ja A2 on joon sile, seal on tema puu- tujad u
l~oikaja AP piirsirge punktis A u ¨heselt m¨a¨aratud, s~oltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A l¨ahenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja ¨heselt m¨a¨aratud. Kui puutuja t~ousunurk = 2 , siis on arvutatav ka puutuja u t~ous ehk funktsiooni tuletis f (a). Kui aga punktis A esineb graafikul mur- depunkt, siis ei ole selles punktis v~oimalik puutujat u ¨heselt m¨a¨arata. L~oikajad AP annavad punkti P l¨ahenemisel punktile A erinevatest k¨ ulgedest erinevad piirsirged. Sellisel juhul ei ole ka funktsiooni tuletis f (a) argumendi v¨a¨artusel x = a m¨a¨aratud. Seega v~oib ¨oelda, et argumendi v¨ a¨ artusel x = a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A = ousunurk ei ole 2 . (a, f (a)) sile joon, mille puutuja t~ ¨ Oeldut illustreerib joonis 3.5. Punktides A1 ja A2 on joon sile, seal on tema puu- tujad u¨heselt m¨a¨aratud (joonisel kujutatud pidevate sirgl~oikudega)
annaabi.ee 
