- Eesmargi saavutamiseks pustitatud uurimisulesannete piiritlemine: millised uurimisulesanded too autor pustitab, et too eesmarki taita. - Teoreetilise tagapohja, kasutatavate andmete ja meetodite luhitutvustus. Luhiulevaade selles valdkonnas varemtehtust, viide olulisemate toode (soovitatavalt rahvusvaheliselt tunnustatud allikates publitseeritud toode) tulemustele. - Too ulesehituse selgitamine: millistest osadest koosneb too sisuline osa, too eesmargist tuleneva ulesehituse pohjendus. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda pustitatud ulesannete lahendamisega, seda ei kuhjata ule arvudega; uldjuhul ei ole vaja valja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse maht on 5–10% too sisulise osa mahust.
lahendamist. Erinevate juhtimisfunktsioonide (planeerimine, kontroll, motiveerimine, organiseerimine jt) raamides on eesmärgi ja alternatiivide tuletamise küsimuste käsitlemine ebapiisav. Sellest tulenevalt enamasti puudub juhtimisotsuse eesmärgi ja tegutsemisvariantide süsteemne käsitlus. 3. Selgitage eesmärgi käsitluse suhtelisuse olemust otsustaja seisukohalt eesmärgipuu hierarhilise ulesehituse näitel. Eesmärgi analüüsimisel tuleb esmajärjekorras uurida tema seost konkreetse individuaalse või kollektiivse subjektiga (juhiga, otsustajaga). Eesmärk väljendab juhitava protsessi soovitavat lõppseisundit lähtudes otsustust vastuvõtva subjekti kasulikkusehinnangust. Eesmärki püütakse määratleda abstraktselt kui juhitava protsessi arengu lõppseisundit,
annaabi.ee 
