1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg ...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
annaabi.ee 
