ise krediite ning teisi abivahendeid Euroopale, millest aga USA suurt tulu sai ning aitas neil maailmapoliitikas ja majanduses eesotsa jõuda. Niiet igas sõjas on olemas võitjad ja kaotajad, nii oli see ka Esimeses Maailmasõjas. Võitjad saavad kasu, kaotajad kahju. Selles sõjas aga sai eriliselt kahju Saksamaa ning suuresti kasu USA, kes liitus sõjaga üsna lõpus. Esimeses maailmasõja jooksul mobiliseeriti 73 515 000 meest, neist Antandist 48 355 000 ja Kolmikliidus 25 160 000 meest. Ulatustelt, purutustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene Maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba
annaabi.ee 
